Kui oled võõrsil viibides sattunud hädaolukorda, saad sa abi meie välisesindustest. Kui sinu asukohariigis ei ole Eesti saatkonda ega aukonsulaati, pöördu lähimasse Euroopa Liidu liikmesriigi esindusse.
Kui sa ei tea, mida hädaolukorras teha, võta alati ühendust välisministeeriumi konsulaarosakonna valveametnikuga telefonil +372 53 01 9999 või ööpäevaringselt töötava välisministeeriumi valvesekretäriga telefonil +372 6 377 000.
Eesti saatkond Indias +91 11 4948 8650
Üldine hädaabi number Indias 112
Soovime meeldivat ja turvalist reisi!
Kui sa kaotad või sinult varastatakse välisriigis olles pass või ID-kaart, väljastab konsul (või aukonsul) sulle tagasipöördumistunnistuse. Tagasipöördumistunnistuse saamiseks on vaja esitada:
Kui dokument on kaotsi läinud kuriteo tulemusena, soovitame juhtumi registreerida kohalikus politseis ning küsida vastavasisuline tõend politseisse pöördumise kohta.
NB! Tagasipöördumistunnistus on mõeldud tagasi pöördumiseks Eestisse – sellega ei saa jätkata pooleliolevat reisi, või elada asukohariigis.
Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral välisriigis võib konsul aidata sul leida vajalikku arstiabi ning võtta ühendust sinu lähedastega Eestis (või mujal). Vajadusel abistab konsul ka haige Eestisse transportimise küsimustes.
Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises EL liikmesriigis, saavad koheselt vajaminevat arstiabi samadel alustel, kui selles riigis elavad kindlustatud inimesed. Arstiabi saamiseks peab esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumenti.
NB! tuleb arvestada, et erinevate EL liikmesriikide haigekassasüsteemid on erinevad – mõnes liikmesriigis kehtiva süsteemi kohaselt kannab patsient ise osad ravikuludest, ka nt kiirabi kulud vms.
Soovitame ravikindlustuse osas uurida lisainfot eelnevalt Eesti Haigekassa kodulehelt ja võtta reisile Euroopa Liitu kaasa Euroopa ravikindlustuskaart.
NB! Eesti Haigekassa ei kata välismaal haigestunud inimeste või õnnetusjuhtumites vigastatute kõiki kulusid, sh kojutoimetamise kulusid.
Selleks soovitame reisikindlustust. Reisikindlustus jaguneb tavaliselt tervise-, reisi- ja pagasikindlustuseks ja on vajalik kõigile Eestist väljapoole reisivatele inimestele. Reisikindlustuse raames olev tervisekindlustus on laiema kattega kui ravikindlustus.
Ravikindlustus tagab esmase meditsiiniabi, kuid kindlustusseltsiga sõlmitud reisikindlustuslepingu alusel saab katta kõik muud kulud, mis kaasnevad teises riigis ootamatu tervisehäda, õnnetuse või muu ettenägematu asjaoluga seonduvalt, näiteks:
Reisikindlustuse hind sõltub reisija vanusest, reisi sihist ja kestusest ning valitud kindlustussummast. Täiendavat infot küsi sobivast reisibüroost või kindlustusseltsist. Kui sul ei ole reisile minnes sõlmitud reisikindlustuse lepingut, jäävad ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tekkivad kulud sinu või sinu lähedaste kanda.
NB! Reisides autoga jälgi, et oleks vajalik kehtiv sõidukikindlustus ja kehtivad juhiload ning kontrolli, kas auto tehnilised näitajad vastavad reisil läbitavate riikide nõuetele!
Ära unusta rohelist kaarti!
Roheline kaart on rahvusvaheline vastutuskindlustuse tõend, mille alusel hüvitatakse kannatanule liiklusõnnetuses süüdlase sõidukiga põhjustatud kahjud õnnetuse asukohariigis kehtivate reeglite järgi. Euroopa Liidu liikmes- ja lepinguriikidesse sõites on kasulik Roheline kaart kaasa võtta.
Riigid, kus roheline kaart on kohustuslik: Albaania, Andorra, Bulgaaria, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene, Horvaatia, Iisrael, Iraan, Maroko, Moldova, Makedoonia, Rumeenia, Serbia ja Montenegro, Tuneesia, Türgi, Ukraina ja Venemaa.
Riigid, kus roheline kaart on soovitav: Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Island, Luksemburg, Leedu, Läti, Malta, Norra, Holland, Portugal, Poola, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Šveits.
Välisriigis kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad õigused – peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti välisesindusega, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde.
Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu palvel külastab konsul teda vanglas.
Levinud on väärarusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa poolt määratakse riiklik kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et tema võimuses on kinnipeetu kohe vanglast vabastada. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.
Eesti kodaniku surma korral informeerib asukohariik Eesti välisesindust, kes omakorda edastab teate Eesti kodaniku surmast tema sugulastele või lähedastele.
Konsuli kohuseks on abistada omakseid põrmu transportimisel asukohariigist Eestisse, mis muuhulgas hõlmab vajalike dokumentide väljastamist, urni või kirstu pitseerimist. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud peavad katma sugulased või lähedased.
Raha kaotamisel kehtib eelkõige põhimõte “oska end ise aidata” – raha kaotamisel peaksite abi saamiseks pöörduma lähedaste või sõprade poole. Konsul aitab sul võtta ühendust lähedastega ning nõustab raha ülekannete tegemisel. Raha kaotuse korral on lähedastel võimalik kasutada ka rahvusvahelist kiirrahakaardi saatmise teenust, mida pakuvad MoneyGram ja Western Union.
Välisesindus saab anda rahalist abi nii-öelda tagatise olemasolul – väljamakse saab konsul teha juhul, kui vastav summa on lähedaste poolt kantud Välisministeeriumi pangaarvele:
Swedbank
IBAN: EE122200221006104336
Swift/BIC: HABAEE2X
Viitenumber 700025262
NB! Konsul ei saa osta uusi lennuki-, laeva-, rongi- või bussipileteid.